Toomas Hendrik Ilves kasvas üles väliseestlaste kogukonnas Ameerika Ühendriikides, juhtis Vaba Euroopa raadio Eesti osakonda ning naasis suursaadiku ja välisministrina. Kahe ametiaja jooksul sai temast Eesti digiriigi ja lääneliitlaste küberjulgeoleku tuntuim eestkõneleja.
Toomas Hendrik Ilves
Diplomaat ja endine ajakirjanik. Tegi e-Eestist ja küberjulgeolekust osa riigi rahvusvahelisest kuvandist.
- Ametis
- 9. oktoober 2006 – 10. oktoober 2016 · Kaks ametiaega
- Sündinud
- 26. detsember 1953
Elulugu
Lühidalt
- Sündinud
- 26. detsember 1953, Stockholm, Rootsi
- Vanemad
- Endel Ilves ja Irene Ilves (sünd. Rebane)
- Abikaasad
- Merry Bullock; Evelin Ilves (2004–2015); Ieva Ilves (alates 2016)
- Elukutse
- Ajakirjanik, diplomaat, poliitik
Haridus
- Leonia keskkool New Jerseys, 1972, lennu parim
- Columbia Ülikool, psühholoogia bakalaureus, 1976
- Pennsylvania Ülikool, psühholoogia magister, 1978
Karjäär
- 1985–1993Vaba Euroopa raadio Münchenis; Eesti osakonna juhataja alates 1988
- 1993–1996Suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos
- 1996–1998Välisminister
- 1999–2002Välisminister Euroopa Liidu liitumisläbirääkimiste ajal
- 2004–2006Euroopa Parlamendi liige
Presidendiaeg
- Valimiskogu valis ta 23. septembril 2006 174 häälega; ta võitis ametis olnud presidenti Arnold Rüütlit.
- Riigikogu valis ta 29. augustil 2011 esimeses voorus 73 häälega tagasi.
- Tema ametiaegadel ühines Eesti 2007. aastal Schengeni ala ja 2011. aastal euroalaga.
- Juhtis Euroopa Liidu e-tervise töörühma ja Euroopa pilvepartnerluse juhtkogu ning oli Maailmapanga 2016. aasta digimajandust käsitleva maailma arenguaruande kaasesimees.
- Pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal nõudis liitlastelt Balti regiooni kaitse tugevdamist.
Tema sõnadega
Avatus teeb Eesti suuremaks, väiklus väiksemaks.
Raamatud ja teosed
- 2024Rebel with a Bow Tie
dokumentaalfilm temast, režissöör Jaan Tootsen
Tunnustused
- Atlandi Nõukogu vabadusauhind, 2014
Hilisem elu
- On õpetanud ja teinud teadustööd Stanfordi Ülikoolis, sealhulgas Hooveri Instituudis.
- Liitus 1. mail 2025 üleeuroopalise erakonnaga Volt Europa.
Ametiaja sündmused
Maailmas esimest korda parlamendivalimistel
Riigikogu valimistel saab hääletada internetis.
Pronksiöö ja küberrünnakud
Nõukogude sõjamonumendi teisaldamisele Tallinnas järgnevad rahutused ja esimene suur küberrünnak riigi vastu.
Schengeni ala
Piirikontroll Euroopa naabritega kaob.
Teeme ära!
Ühe päevaga koristavad umbes 50 000 vabatahtlikku metsadest ja teeäärtest ebaseaduslikult maha visatud prahi.
NATO küberkaitsekeskus Tallinnas
Asutatakse NATO küberkaitsekoostöö keskus.
Sõda Gruusias
Venemaa ja Gruusia peavad Lõuna-Osseetia pärast viiepäevase sõja.
Olümpiakuld Pekingis
Gerd Kanter võidab kettaheite.
Finantskriis
Lehman Brothers kukub kokku ja sellele järgneb ülemaailmne finantskriis.
Majanduslangus ja taastumine
Majandus kahaneb umbes 14 protsenti; valitsus vastab sügavate kärbetega ja hoiab kursi eurole.
Lissaboni leping
Euroopa Liidu reformileping jõustub.
Euroala võlakriis
Kreekale lepitakse kokku esimene abipakett.
OECD liikmesus
Eesti ühineb Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga.
Euro
Eesti võtab kasutusele Euroopa ühisraha.
Tallinn, Euroopa kultuuripealinn
Kultuuriaasta mere ääres; linna rand avatakse inimestele.
TransferWise
Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus asutavad rahaülekandefirma, mida tuntakse nüüd Wise'i nime all.
Fukushima
Maavärin ja tsunami Jaapanis põhjustavad tuumakatastroofi.
Nobeli rahupreemia Euroopale
Euroopa Liit pälvib preemia rahu ja lepituse edendamise eest.
Krimm annekteeritakse
Venemaa annekteerib Krimmi ja Ida-Ukrainas algab sõda.
E-residentsus
Riigi väljastatud digitaalne isikusamasus muutub kättesaadavaks inimestele üle maailma.
Euroopa pagulaskriis
Euroopa Liidust otsib varjupaika üle miljoni inimese.
Pariisi kokkulepe
Peaaegu kõik riigid lepivad kokku kliima soojenemise piiramises.
Brexiti hääletus
Ühendkuningriik hääletab Euroopa Liidust lahkumise poolt.
Eesti Rahva Muuseum avatakse Tartus
Rahvusmuuseum saab uue kodu endisel Nõukogude lennuväljal.
Allikad
See elulugu on koostatud inglis- ja eestikeelse Vikipeedia artiklite ning Presidendi Kantselei andmete põhjal seisuga oktoober 2026.