Alar Karis on teadlane, kes juhtis enne presidendiks saamist kahte ülikooli, Riigikontrolli ja Eesti Rahva Muuseumi. Tema ametiaega määras Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu ning tema järjekindel rõhk eesti keelele, kultuurile ja teadusele kui riigi alustaladele.
Alar Karis
Molekulaargeneetik, ülikooli rektor, riigikontrolör ja muuseumijuht. President Venemaa Ukraina-vastase sõja ajal.
- Ametis
- 11. oktoober 2021 – 12. oktoober 2026 · Üks ametiaeg
- Sündinud
- 26. märts 1958
Elulugu
Lühidalt
- Sündinud
- 26. märts 1958, Tartu
- Isa
- Harry Karis, botaanik
- Abikaasa
- Sirje Karis (abielus alates 1977)
- Lapsed
- Kolm
- Elukutse
- Molekulaargeneetik, professor
Haridus
- Eesti Põllumajanduse Akadeemia, 1981
- Veterinaariateaduste kandidaat, Minsk, 1987
Karjäär
- alates 1999Tartu Ülikooli professor
- 2003–2007Eesti Maaülikooli rektor
- 2007–2012Tartu Ülikooli rektor
- 2013–2018Riigikontrolör
- 2018–2021Eesti Rahva Muuseumi direktor
Presidendiaeg
- Riigikogu valis ta 31. augustil 2021 ainsa kandidaadina 72 häälega. Astus ametisse 11. oktoobril 2021.
- Järjekindel Ukraina toetuse eestkõneleja pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 24. veebruaril 2022.
- Keeldus 2023. aasta detsembris välja kuulutamast seadust, mida pidas põhiseadusega vastuolus olevaks; Riigikohus andis talle 2024. aastal õiguse.
- Teatas 23. juunil 2026 Raplas, et ei kandideeri teiseks ametiajaks.
Tema sõnadega
Eesti kultuur on meie kaitse pimeduse vastu; see on meie rahvuslik identiteet.
Raamatud ja teosed
- 1980.–2000. aastadResearch papers
teadustööd molekulaargeneetika ja arengubioloogia alal
Hilisem elu
- Lahkus ametist 12. oktoobril 2026.
Ametiaja sündmused
Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse
Suurim sõda Euroopas pärast 1945. aastat.
Generatiivne tehisintellekt
ChatGPT avalik väljalase toob tehisintellekti igapäevaellu.
Enamik hääli internetis
Esimest korda antakse Riigikogu valimistel üle poole häältest internetis.
Soome ja Rootsi ühinevad NATO-ga
Soome 2023. aasta aprillis, Rootsi 2024. aasta märtsis.
Sõda Lähis-Idas
Hamas ründab Iisraeli ja sellele järgneb sõda Gazas.
Abieluvõrdsus
Eestist saab esimene endine Nõukogude riik, kus samast soost paarid saavad abielluda.
Tartu, Euroopa kultuuripealinn
Tartu ja Lõuna-Eesti korraldavad kultuuriaasta „Ellujäämise kunstid”.
Ukraina tee Euroopa Liitu
Euroopa Liit alustab liitumisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga.
Euroopa välispoliitika juht
Kaja Kallasest saab Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.
Euroopa elektrivõrgus
Eesti lahkub koos Läti ja Leeduga Venemaa juhitud elektrisüsteemist ja sünkroniseerub Mandri-Euroopaga.
NATO tõstab latti
Haagis lubavad liitlased kulutada 2035. aastaks kaitsele ja julgeolekule 5 protsenti SKP-st.
Allikad
See elulugu on koostatud inglis- ja eestikeelse Vikipeedia artiklite ning Presidendi Kantselei andmete põhjal seisuga oktoober 2026.