VI · Vabariigi kuues president

Alar Karis

Molekulaargeneetik, ülikooli rektor, riigikontrolör ja muuseumijuht. President Venemaa Ukraina-vastase sõja ajal.

Ametis
11. oktoober 2021 – 12. oktoober 2026 · Üks ametiaeg
Sündinud
26. märts 1958
Avaleht › Presidendid › Alar Karis

Elulugu

Alar Karis on teadlane, kes juhtis enne presidendiks saamist kahte ülikooli, Riigikontrolli ja Eesti Rahva Muuseumi. Tema ametiaega määras Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu ning tema järjekindel rõhk eesti keelele, kultuurile ja teadusele kui riigi alustaladele.

Lühidalt

Sündinud
26. märts 1958, Tartu
Isa
Harry Karis, botaanik
Abikaasa
Sirje Karis (abielus alates 1977)
Lapsed
Kolm
Elukutse
Molekulaargeneetik, professor

Haridus

  • Eesti Põllumajanduse Akadeemia, 1981
  • Veterinaariateaduste kandidaat, Minsk, 1987

Karjäär

  • alates 1999Tartu Ülikooli professor
  • 2003–2007Eesti Maaülikooli rektor
  • 2007–2012Tartu Ülikooli rektor
  • 2013–2018Riigikontrolör
  • 2018–2021Eesti Rahva Muuseumi direktor

Presidendiaeg

  • Riigikogu valis ta 31. augustil 2021 ainsa kandidaadina 72 häälega. Astus ametisse 11. oktoobril 2021.
  • Järjekindel Ukraina toetuse eestkõneleja pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 24. veebruaril 2022.
  • Keeldus 2023. aasta detsembris välja kuulutamast seadust, mida pidas põhiseadusega vastuolus olevaks; Riigikohus andis talle 2024. aastal õiguse.
  • Teatas 23. juunil 2026 Raplas, et ei kandideeri teiseks ametiajaks.

Tema sõnadega

Eesti kultuur on meie kaitse pimeduse vastu; see on meie rahvuslik identiteet.
Ametisse astumise kõne, 11. oktoober 2021. Tõlge inglise keelest. Estonian World

Raamatud ja teosed

  • 1980.–2000. aastadResearch papers
    teadustööd molekulaargeneetika ja arengubioloogia alal

Hilisem elu

  • Lahkus ametist 12. oktoobril 2026.

Ametiaja sündmused

  1. Maailm ja EL

    Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse

    Suurim sõda Euroopas pärast 1945. aastat.

  2. Maailm ja EL

    Generatiivne tehisintellekt

    ChatGPT avalik väljalase toob tehisintellekti igapäevaellu.

  3. Digiriik

    Enamik hääli internetis

    Esimest korda antakse Riigikogu valimistel üle poole häältest internetis.

  4. Maailm ja EL

    Soome ja Rootsi ühinevad NATO-ga

    Soome 2023. aasta aprillis, Rootsi 2024. aasta märtsis.

  5. Maailm ja EL

    Sõda Lähis-Idas

    Hamas ründab Iisraeli ja sellele järgneb sõda Gazas.

  6. Riik

    Abieluvõrdsus

    Eestist saab esimene endine Nõukogude riik, kus samast soost paarid saavad abielluda.

  7. Kultuur

    Tartu, Euroopa kultuuripealinn

    Tartu ja Lõuna-Eesti korraldavad kultuuriaasta „Ellujäämise kunstid”.

  8. Maailm ja EL

    Ukraina tee Euroopa Liitu

    Euroopa Liit alustab liitumisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga.

  9. Riik

    Euroopa välispoliitika juht

    Kaja Kallasest saab Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

  10. Majandus

    Euroopa elektrivõrgus

    Eesti lahkub koos Läti ja Leeduga Venemaa juhitud elektrisüsteemist ja sünkroniseerub Mandri-Euroopaga.

  11. Maailm ja EL

    NATO tõstab latti

    Haagis lubavad liitlased kulutada 2035. aastaks kaitsele ja julgeolekule 5 protsenti SKP-st.

Ajajoonel

Allikad

See elulugu on koostatud inglis- ja eestikeelse Vikipeedia artiklite ning Presidendi Kantselei andmete põhjal seisuga oktoober 2026.